Arstil käidud

Eile olime just maale jõudnud ja veidi remontigi teinud kui avastasin, et on veidi määrinud. Pesu oli ka veidi määrdunud. Lutsud jõudsid ka kohe sinna ning võtsime ette reisi valvetuppa. Andrus tuli kaasa. Tehti mulle läbivaatus ja uh. Tuvastati, et olen 6+1 ja 4mm tibuga. Südametööd näha veel ei olnud kuid arst sellest ka numbrit ei teinud. Kirjutas mulle toetavad tabletid välja. Saime näha oma väikest kõhubeebit. Andrus nägi ehk isegi paremini kuna mina püüdsin paigal olla ja kõhulihaseid lõdvalt hoida.

Täna oli korraline arstivisiit. Näitasin arstile eile saadud paberit ning tema tundis veidi muret, et südant näha ei olnud. Läksime siis tagasi sinna samasse ruumi ja tegime uue uh. Siis oli kenasti südant ja selle tuksumist näha. Seekord nägin ma ise ka väga kenasti kuidas tuksub ja kus asub. Pilti aga kahjuks ei saanud :( sest polnud mille peale printida. Aga olin nii rõõmus, et kõik korras oli. Sain ka vereproovi anda ja juhised uriiniproovi jaoks. Libero raamat anti ka.

Järgmine aeg on täpselt kuu aja pärast. Siis saan ka rasedakaardi.

Täna hommikul on isegi OK olla. Iiveldab vähem. Süüa ma muidugi eriti ei jõudnud/suutnud.

Arstile

Niisiis. võtsin end kokku ja uurisin veidi perekoolis, et kas 13 nädal arstile hiljaks ei jää. Seal tuli ettepanek, et ma eraldi uh aja paneksin endale kohe pärast arsti aega (et saaks ikka kuklavolti mõõta jms). Helistasin siis täna kliinikumi ja kui mu jutt oli ära kuulatud sain hoopis esmaspäevaks aja arsti juurde, kelle juurde olingi kõigepealt aega küsinud :). Nüüd on muidugi väike hirm sees. Mõtlesin, et ostan veel ühe testi ja vaatan kas ikka on kaks tugevat triipu. Siis on ehk veidi rahulikum olla esmaspäevani. Samas ei julge ka... äkki ei ole... ohh, ma ikka selline paanitseja :D Aga vähemalt ei pea uudiste jaoks juuni kuuni ootama.

Täna hommikul hakkasin suure hooga tegema masinas võilebu. Eile ostsime pitsamaitseainet ja uhasin seda ka ikka sinna vahele. Aga kui masinast võileiva lõhna tulema hakkas, oli see kõike muud kui meeldiv lõhn. Süüa ma seda ei suutnudki. Iiveldas jubedalt. Samas välja ei tahtnud midagi tulla. Lihtsalt paha oli. Siis sõingi Elliega koos paar kiivit ära ja võileivad jäid kappi ootama.

LÕpuks olmeti on reede.

Öösel oli väga rahutu magada. Võimalik, et sellest, et aken oli kinni ja õhku vähe. Aga väga kurvaks teeb, et päeval ja õhtul olen väsinud olnud aga hommikul läheb uni liiga vara ära.

Hommikul ja eile õhtul ka sai vaadata kuidas Emmi oma kaussi valvas. Istus kausis ja uuris sealt maailma. Ellie oli vist veidi solvunud ja käis ja virutas käpaga (mänguliselt siiski). Nii kui Emmi teda lähenemas nägi tuli kohe selline ründevalmis nägu pähe. Aga muidu on väga rahulolev, et tal on kauss kus pikutada.Eks peab neile tegema mingid ilusamad ja mugavamad pesad.

Täna on kõhus olnud selline kiskuv tunne. Nagu keegi sikutaks nabast :P Samas tõi see kaasa omamoodi väiksed õnnemolekulid. Et keegi pisike kasvab.

Eriti rõõmustav on see, et suguvõsas on ka teisi lapseootajaid. Minu vennanaine on vaid mõned kuud minust ees. Ja Nele käib kõhukesega ringi.

Alustame siis

Mõtlesin, et oleks ju tore kirjutada nende 9 kuu kogemused kuhugi üles, et oleks tore hiljem lugeda, mida olen mõelnud või tundnud erinevatel hetkede.

Tänaseks päevaks on möödunud täpselt nädal esimesest kahe triibuga testist, kaks päeva mitteoodatavate päevade ärajäämisest. Andrus arvas, et võiks kirjutada kuhugi ka et kuna täpselt teste tegin. Kokkku sai neid siis kolm (sest ega esimesi kahte ei uskunud).

Esimene siis: 13 aprill (reede kõigele lisaks) oli õrna teise triibuga. kuid siiski päris triip
Teine 15 aprill. See test sai tehtud kuna 13nda lõunal tuli miskit pruuni asja mis väääga ära ehmatas. Loodan, et ikka on kõik korras.
Kolmas eile ehk 18 aprill.

Nüüd olen ma juba kindel, et olen lapseootel aga ikkagi suht uskumatu. Läks ju ainult 2 kuud proovimist. Eile käisin ka Toomel arstile aega võtmas. Ääretult meeldiv tädi oli registratuuris. Rõmustas koos minuga. Aja sain 13 juuniks. Imestasin ka, et kas veidi hiljaks ei jää. Selle peale öeldi, et kui probleeme ei ole siis on täitsa ok aeg. Nüüd ma siis ootan. Enne saab pulmad ära pidada ja isegi Horvaatias käia.


Enesetunne on täitsa tavaline. Kõht veidi valutab. Ühe korra olen tundnud, et toit tahtis välja tulla aga muidu on täitsa tavaline olemine. Hektel peaks olema 5+