Täna käisime siis ultrahelis ja ämmaka visiit oli ka. Esmaspäeval andsin proovid ära.

Nii tore oli oma tibu jälle näha. Ultraheli pilt oli palju segasem seekord. Näo tundsin ikka ära ja südame aga kõik muu oli väga segane. Seda nägin kuidas ta suud liigutas. Togimise peale hakkas ise ka vastu togima. Alguses just mõtlesin, et vist magab teine, aga siis ikka askeldas ringi. Seekord palusin juba alguses pilti ka. Midagi õnnestus saada ka ikka. Kui tead mis pildil on, siis on aru ka saada :P Kaaluks öeldi meile 1800 (vastab 31+ nädalatele). Ja nüüd juba kolmas kord pakuti tüdrukut. Ju ta siis ikka tüdruk on. Ja asendiks on ikka tuharseis. Ämmakas ütles, et kui järgmiseks visiidiks pole ennast ümber keeranud, siis saadetakse välisele ümberkeeramisele. See pisi 50% õnnestuma. Ise kavatsen ka hakkata last veenma pea allapoole keerama. Keisrit küll ei taha. Aga eks tal on veel aega ka päris palju.

Ja hemoglobiin oli mul nüüd madalaks muutunud. Kästi rauda sööma hakata. Enne küsisid, et kas ma juba söön ja et kas ma liha ikka söön. Ütlesin, et liha eriti ei suuda süüa ja varem ju see näitaja korras olnud. Nüüd siis sõin esimese rauatableti ära.

Lisaks läksin palvega, et dekreedi aeg nädalajagu ettepoole tõsta. nemad kohe väitsid, et ei saa varasemaks, ainult hiljemaks. Ma siis vaidlesin vastu, et mismõttes ei saa varasemaks. et eelmisel korral ju öeldi et saab, ma ise ju valisin alguses 5 nov kuupäevaks. Siis nad arvutasid, et kuna mul 30 nädalat täis saab. Ülla-ülla täna saigi. Siis jäid nõusse, et võin varem ka ikka jääda koju. Ehk siis 29 okt. Pärast vaatasin, et vererõhk (mida nad samal ajal mõõtsid) oli ka kohe 10 pügala võrra kõrgem kui tavaliselt :P Mõne asjaga kohe tekitatakse probleeme juurde onju.

Ja täna hakkasin mõtlema, et tegin esimese rasedustesti ju 13 ja reedel :P ei tea kas see kuskil siin on juba kirjas.

Nüüd on siis aknaviimistlused ära tehtud. Meie toas on vaja veel tapeedi servad korda seada ja õige värviga üle värvida. Nädalavahetusel äkki jõuame tapeedi panemise ka ära lõpetada. Siis saaks see tuba ka jälle puhtaks ja saaks mööbli sinna sisse tõsta.

Muud teadaanded siis sellised, et kõht varjab ära selle mis sealt all pool olema peaks. Peegel on nõutud abivahend kui midagi näha sooviks. Tume joon, mis hetkel on nabani ja naba ümber, on hakanud liikuma ka nabast ülespoole hästi õrnalt on aimatav. Mulle meeldib see joon. Laps on vist ikkagi veidi viltu kõhus, pea paremal pool ribides. Ikka suht pidevalt surub ennast sinna vastu nii et ebamugav on. Ja luksuma on ta ka tuntavalt hakanud. Päris tükk aega vahel on sellist tuksumist tunda kõhus. Täitsa kahju hakkab temast kui ta ikka tükk aega hüppab seal. Aga armas on see, kuidas ta ennast vastu kätt vahel surub kui kõhtu katsuda (just seda peakest mis ribidesse vajutab).

Varem kirjutasin, et kõik riided on justkui olemas. Aga üleeile ikkagi käisin kaubamajas lasteriideid vaatamas ja seal oli nö sari selliseid neutraalsetes värvides riideid, mis kenasti ka kokku sobisid (püksid, pluusid, bodyd ja kombed). Rippusid seal ääretult nunnud pehmest velvetist sipupükste moodi püksid. Heledamad pruunid. Niisiis on nüüd meil sahtlis ka sellised püksid ja valge pluus mõmmidega. Mõnusad on nad sellepärast ka, et sobivad suht kõigi teiste riietega kokku. Ma just vaatasin, et kõik riided on nii erinevad, et kombineerida neid on suht raske. Nüüd siis sammuke asja parandamise poole. Sokke ja mütse on veel vaja osta. Mütse valides olen alati nii nõutu millegipärast.

Nädalapärast on meil UH ka. siis saame oma väikest tibu näha jälle.