Nüüd siis asjad sellises seisus, et tapeet on toas ära võetud, plekid värviga üle käidud ja aknad ka vahetatud. Ootame ainult viimistlejaid, et saaks seest ilusaks ka seinad jälle. Meie tuba on nüüd nii avar ja valge. Aknad tunduvad palju suuremad kui enne. Mulle meeldib. Tundub, et soojem on ka ikka.

Nädalavahetusel tegin beebiriietes inventuuri ja avastasin suureks üllatuseks, et tegelikult on kõik riided, mida alguses vaja võiks minna, juba olemas. Talvekombe on veel vaja osta. Aga see ootab järgmist kuud. Varsti on kootud püksid ka valmis. Kampsun on juba olemas. Siis veel müts ka teha ja sokid (lasen emal äkki kududa kui ta nõus on).

Tibu ise on tubli aktiivne, teab kus emme roided on. Aga otseselt ta ei löö mind. Pigem lihtsalt keerab ennast ja liigutab sujuvalt. Vahepeal on täitsa õõvastav tunne. Eriti kui käsi vastu kõhtu hoida. Aga enam ei saa aru mis pidi ta kõhus on. liigutused on ikka naba ümbruses ja paremal pool justkui. Nii loodan, et ta ikka teab, et peab lõpuks pea allapoole keerama.

Remont stardiootel

Pühapäeval käisime ehituspoes tapeete uurimas. Leidsime ka ühe, mis täitsa meeldis. Niisiis mõõtsime toa üle ja eile ostsime selle tapeedi ära. Selline oranž pressitud lilledega. Porte on ka lilledega aga heledal taustal. Nädalavahetusel, kui jõuab, organiseerime mööblit ümber, et saaks toa tühjaks ja saaks kunagi remondiga alustada. Akna ümbruses saame tapeedi seina panna vist alles pärast akende paigaldust. Loodan et see ikka septembris juhtub.

Lisaks sellele kõndisime veel poes ringi ja korvis lõpetasid uus postkast, hunnikus kevadlille seemneid, üks jäätis, kanarbiku taimed (trepil ei kasva midagi hetkel ju) ja lillepott. Siis hakkas hirmus ja otsustasin ära põgeneda enne kui veel midagi leian mida vaja oleks. Tegelikult oleksin ostnud ka uued põrandaliistud lapse tuppa aga Andrus arvas et need ei mahu autosse ära. Lisaks leidsin endale kingapoest ka sügisjalanõud. Enam ei peagi paljajalu olema :)

Tipsust ka veidi. Reedel käisime valvearstil. Kõht valutas koledasti ja mõtlesin kontrollis ära käia. Saadeti UH tegema. Vaadati kõik kenasti üle. Näidati profiilis pead ka - oli nii nunnu. Ja pakuti endiselt tüdrukut. Nüüd juba hakkan vaikselt uskuma - kaks erinevat arsti siiski. Mõõtude järgi oli laps siis juba 25+ (tegelikult oli 23+6). Ehk siis tubli kasvaja. Kaaluks pakuti 800 g. Aga kõik oli korras - täitsa terve rase. Läksime siiski koju puhkama. Võtsin ühe no-spa ja õhtuks oli kõhuvalu kadunud. Beebi ise müttab ringi. Eile oli selline teistmoodi liigutus. Käsi oli kõhu vastas ja siis tundsin kuidas selgelt eristatav käsi või jalg liikus tugevalt vastu mu kätt. Ei olnud selline ebamäärane lainetus või müks. Ääretult eriline tunne jäi sellest.

Laup tegime küttepuid. Meie emaga vedasime neid riita ja Andrus lõhkus ja lõikas. Õhtuks ei suutnud üldse kõndida enam - selg oli ikka tulivalus. Ja väikesed toonuseasjad käisid ka. Niisiis puhkasin. Pühapäev oli täitsa puhkepäev.