Mäluga on ikka suuremat sorti probleemid tekkimas. Eile jäi jälle rohi vahele. Öösel kui põis endast märku andis tuli õnneks meelde. Hommikul aga otsustasin, et kirikusse minema ei hakka, Maxile saan meili saata ja lilleseadjale helistada. Kurb ainult, et sünnipäeva laulu mulle ei lauldud. Kõigi nende aastate jooksul pole mul kunagi sel ajal õnnestunud ennast kohale vedada. Täna pidi olema ka kohtumine Meegoga et laulatusega seotud asjad paika panna. Lükkasime selle edasi homse õhtu peale.

Seega magasin õndsalt hommikul edasi. Ellie ronis mulle kaissu. Mõtlesin,et enne mina ei tõuse kui tema üles ärkab. Aga kassiga pole mõtet selles osas võistelda. Kell oli pool kaks ja tema põõnas ikka veel. Mind aga kutsus loodus ja andsin alla.

Eile toimus arvatavasti viimane kurgipuude istutamine. Andruse vanemad tulid ka. Võtsid meid hommikul linnas peale. Enne käisime veel toidupoes ja puukoolis. Ostsime tammepuu ära. Istutamine läks uskumatult kiirest. Kella kolmeks oli valmis. Rahvast oli ka seekord rohkem kui tavaliselt. Mina tundsin ennast hästi ja enamjaolt lihtsalt vaatasin kuidas teised tööd teevad. Vahepeal andsin kastist taimi kätte. Õhtuks tundsin küll et pingutasin veidi liiga palju sest olin suht väsinud. Õhtul käisime ka luba kurepuu juurde minekuks küsima. Väga lahkelt lubati meid läbi aia minna (lillerohke ilus aed on seal). Andrus mõõtis puu ka enamvähem üle. Üks linnuke jälle kirjas.