Põksimisest

Eile õhtul kodus tegelesin pingsa kõhujälgimisega. Lamasin voodis ja vaatasin kõhtu. Katsusin ka veidi. Paremal pool naba oli ikka see kõvem muhuke - pea siis. Aga siis läks asi täitsa käest ära. Silmnähtavalt tekkis vasakule poole kõhtu selline suuuuuuur muhk. Laps keris ennast täie hooga sinna ja siis näitas vist kui suur ta tegelikult on. Kõht lainetas nii mis hirmus. Põksimist oli nii paremal kui vasakul pool. enamus siiski vasakul pool. Nii äge oli vaadata kuidas ta tegutseb seal. keerutas ennast ja siputas. Lõpuks kadus see suur muhk ära ja kõht muutus jälle ühtlasemaks. Ise mõtlesin veel, et olen ikka üks kiuslik emme - vahepeal veidi togisin ka teda. Mitte kõvasti aga nii et ta vastu põksis. Nüüd hommikul on ta jälle aktiivne. siblib ringi juba tunnikese aktiivselt. Kui mul juba praegult nii tugevalt need liigutused on, mis siis küll veel paari kuu pärast toimub... Võimalik, et veidi on süüdi ka kofeiiniannus mis ma eile ja täna tarbinud olen. Maitsesin koolat ja nüüd ei suuda enam loobuda. Väike pudel on laual. Ja maitseb super.

Ah jaa. Ja naba on ka ikka kuidagi väga viltu. Paremale poole reisima läinud.