Nüüd on siis aknaviimistlused ära tehtud. Meie toas on vaja veel tapeedi servad korda seada ja õige värviga üle värvida. Nädalavahetusel äkki jõuame tapeedi panemise ka ära lõpetada. Siis saaks see tuba ka jälle puhtaks ja saaks mööbli sinna sisse tõsta.

Muud teadaanded siis sellised, et kõht varjab ära selle mis sealt all pool olema peaks. Peegel on nõutud abivahend kui midagi näha sooviks. Tume joon, mis hetkel on nabani ja naba ümber, on hakanud liikuma ka nabast ülespoole hästi õrnalt on aimatav. Mulle meeldib see joon. Laps on vist ikkagi veidi viltu kõhus, pea paremal pool ribides. Ikka suht pidevalt surub ennast sinna vastu nii et ebamugav on. Ja luksuma on ta ka tuntavalt hakanud. Päris tükk aega vahel on sellist tuksumist tunda kõhus. Täitsa kahju hakkab temast kui ta ikka tükk aega hüppab seal. Aga armas on see, kuidas ta ennast vastu kätt vahel surub kui kõhtu katsuda (just seda peakest mis ribidesse vajutab).

Varem kirjutasin, et kõik riided on justkui olemas. Aga üleeile ikkagi käisin kaubamajas lasteriideid vaatamas ja seal oli nö sari selliseid neutraalsetes värvides riideid, mis kenasti ka kokku sobisid (püksid, pluusid, bodyd ja kombed). Rippusid seal ääretult nunnud pehmest velvetist sipupükste moodi püksid. Heledamad pruunid. Niisiis on nüüd meil sahtlis ka sellised püksid ja valge pluus mõmmidega. Mõnusad on nad sellepärast ka, et sobivad suht kõigi teiste riietega kokku. Ma just vaatasin, et kõik riided on nii erinevad, et kombineerida neid on suht raske. Nüüd siis sammuke asja parandamise poole. Sokke ja mütse on veel vaja osta. Mütse valides olen alati nii nõutu millegipärast.

Nädalapärast on meil UH ka. siis saame oma väikest tibu näha jälle.