mõtlesin et kurdaks veidi. Nüüd on siis 4 nädalat tähtajani. Ja tunne on küll selline, et võiks juba varsti ära sündida. Laps surub väääga tugevalt paremal ribidesse ja väga raske on leida asendit, kus valus ei oleks. Vetsus käimised on ka tihedaks muutunud. Küljekeeramine ja voodist välja saamine on omaette ettevõtmine. Mitteüldse lihtne ja tavaliselt peab sealt otse vetsu suunduma või tuleb väike toonus sellepeale kallale. Käed on ka juba mitu nädalakest paistes. Jalad õnneks muret ei valmista. Vahel on need ka paistes aga see läheb lihtsalt üle. Abielusõrmuse aga panin vasakusse kätte ja kihlasõrmuse paremasse väiksesse sõrme. Mujale lihtsalt ei taha mahtuda enam. Hingata on ka raske kui veidi pikaliasendis olla. Ja naba ka ei näe enam hästi. Kõik mis sealt allapoole jääb on peidus.
Lisaks oli täna öösel selline tunne, et laps keeras ennast jälle tuharseisu. Nüüd jälle muretsen. Kolmapäeval kurdan oma muret arstile ka ja eks siis näis. Enne luksus ka veidi ja see tundus ka ülevalpool olevat. Ma ikka leian põhjuse miks muretseda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment